Kestlik disain ja slow living – kuidas kujundada kodu, mis kestab?

Meie kodud räägivad meist rohkem, kui esmapilgul arvata oskame. Mõni mööbliese on meiega olnud aastakümneid, teine kaotab oma koha juba mõne aastaga. Miks me ühtedest asjadest loobume, teisi aga hoiame ja parandame? Vastust aitab otsida kolm omavahel seotud mõtteviisi: kestlik disain, slow design ja slow living.

Elame ajal, mil peaaegu kõike saab kiiresti. Uued sisustustrendid vahetuvad, mööblit on võimalik tellida mõne hiireklikiga ja kodu värskendamine võib tunduda sama loomulik kui hooajaline garderoobivahetus.

Aga kas kodu peab tõesti kogu aeg uuenema?

Üha enam räägitakse teadlikust tarbimisest, esemete pikaealisusest ning sellest, kuidas meie valikud mõjutavad nii keskkonda kui ka igapäevast heaolu.

Siin kohtuvad kolm mõistet: kestlik disain, slow design ja slow living. Need ei ole sünonüümid, kuid kõigi kolme keskmes on soov väärtustada kvaliteeti, aega, inimesi ja ressursse.

Slow living’u ehk teadlikuma ja rahulikuma elamise filosoofia juured on seotud 1980. aastate Itaalias tekkinud Slow Food liikumisega. 1986. aastal sai Roomas kiirtoidurestorani avamise vastu suunatud protestist üks Slow Food liikumise sünnihetki. Kolm aastat hiljem kujunes sellest rahvusvaheline liikumine, mis kaitses kohalikke toidutraditsioone, toidu kvaliteeti ja söömisest saadavat naudingut.

Kuid selle sõnum oli algusest peale laiem kui toit.

See oli vastuseis mõtteviisile, mille järgi kiirus, mugavus ja ühesugusus peaksid alati olema tähtsamad kui kvaliteet, traditsioonid ja inimese kogemus.

Sellest kasvas välja laiem slow living’u filosoofia.

Kodu kujundamisel võib see tähendada näiteks seda, et me ei kiirusta iga tühja nurka täitma. Anname endale aega mõista, mida tegelikult vajame. Valime esemeid, mis meile päriselt meeldivad, mitte ainult neid, mis parajasti moes on.

Rahulik kodu ei pea olema minimalistlik ega kujundatud kindlas värvigammas. See võib olla täis raamatuid, taimi, mälestusi ja eri aegadel soetatud mööblit.

Oluline on, et kodu toetaks seal elavate inimeste elu, mitte ei püüaks pidevalt vastata välistele ootustele.

Kestlik disain on laiem lähenemine toodete, teenuste ja keskkondade kavandamisele, võttes arvesse nende mõju loodusele, inimestele ja ühiskonnale.

Mööbli puhul tähendab see palju enamat kui keskkonnasõbraliku materjali valimist.

Olulised on ka küsimused, kust materjal pärineb, kuidas seda töödeldakse, kui palju ressursse valmistamine nõuab ning mis saab esemest pärast selle kasutamise lõppu.

Kestlikku mööblidisaini iseloomustavad näiteks vastupidav konstruktsioon, parandatavus, hooldatavus ja võimalus eset kaua kasutada.

Kuid siin peitub ka üks oluline vastuolu.

Isegi vastutustundlikult valmistatud mööbel ei ole kestlik valik, kui see ostetakse tarbetult ja vahetatakse kiiresti välja.

Seetõttu ei saa kestlikkust hinnata ainult materjali või tootmisviisi järgi. Sama oluline on see, kui kaua ese tegelikult kasutuses püsib.

Ka täispuit ei ole automaatselt kestlik lahendus. Puidu päritolu, tootmisviis, konstruktsioon ja kasutusiga määravad, kas selle loodusliku materjali eelised päriselt realiseeruvad.

Kui kestlik disain küsib, milline on eseme mõju keskkonnale ja ühiskonnale, siis slow design pöörab erilist tähelepanu ka sellele, kuidas ese sünnib ning milline suhe tekib inimese ja eseme vahel.

Selle mõtteviisi üks tuntumaid käsitlusi pärineb disainimõtlejatelt Carolyn F. Straussilt ja Alastair Fuad-Luke'ilt, kes sõnastasid kuus slow design'i põhimõtet.

Nende keskmes on muu hulgas materjalide ja valmistamisprotsessi nähtavaks tegemine, koostöö, kasutajate kaasamine ning arusaam, et eseme tähendus võib aja jooksul muutuda ja süveneda.

Slow design ei tähenda tingimata käsitööd, aeglast tootmist ega üht kindlat esteetikat.

See tähendab eelkõige läbimõeldud disainiprotsessi, kus enne uue eseme loomist küsitakse, miks seda vaja on ja kuidas see võiks inimese elu pikema aja jooksul paremaks muuta.

Näiteks võib lihtne puidust abilaud olla kujundatud nii, et see sobib erinevatesse ruumidesse ja täidab aastate jooksul eri ülesandeid.

Selle väärtus ei seisne üksnes materjalis või ilusas vormis, vaid ka võimes kohaneda inimese muutuva eluga.

Kõik kolm väärtustavad läbimõeldud otsuseid, kuid nende lähtekoht on erinev.

• Slow living küsib: kuidas me tahame elada ja mida tegelikult vajame?

• Slow design küsib: kuidas luua esemeid, mis lähtuvad päris vajadustest ja omandavad ajas väärtust?

• Kestlik disain küsib: kuidas kavandada esemeid nii, et nende keskkonna- ja ühiskondlik mõju oleks võimalikult vastutustundlik?

Need küsimused täiendavad üksteist.

Võime valida keskkonnahoidlikult toodetud mööbli, kuid kui vahetame selle järgmisel aastal uue trendi vastu, ei pruugi tulemus olla kuigi kestlik.

Samuti võime armastada vana, põlvest põlve edasi antud mööblieset, teadmata midagi selle valmistamise keskkonnamõjust. Ometi võib selle jätkuv kasutamine olla väga mõistlik valik.

Siin ilmnebki kolme mõtteviisi ühine tugevus: need aitavad vaadata kaugemale üksikust ostuotsusest.

Kestlikult kujundatud kodu ei pea olema algusest peale valmis.

Vastupidi – kodu võib kujuneda aastate jooksul, koos meie vajaduste, harjumuste ja maitsete muutumisega.

Mõni ese ostetakse uuena. Mõni leitakse vanakraamipoest. Mõni pärandatakse eelmiselt põlvkonnalt ja saab uue viimistluse.

Sellises kodus võivad eri ajastutest pärit esemed omavahel väga hästi sobida.

Hea näide on ühe vana männipuidust kapi ümbersünd, kus aastakümneid kasutuses olnud mööbliese sai parandamise ja uue viimistluse abil värske ilme. Selle väärtus ei seisne ainult kokku hoitud materjalis, vaid ka alles jäänud loos.

Esemed võivad vananeda ilma, et need muutuksid väärtusetuks.

Täispuidust lauale võib tekkida kasutusjälgi. Viimistlus võib ajaga muutuda. Vajaduse korral saab pinda hooldada ja uuendada.

Sageli on just need võimalused põhjuseks, miks üks mööbliese püsib kodus kaua.

Kestliku disaini puhul räägitakse sageli kvaliteetsetest materjalidest ja käsitööst, mis võivad tähendada kõrgemat ostuhinda.

See võib jätta mulje, et kestlik kodu on vaid jõukamate inimeste võimalus.

Tegelikult on üks kestlikumaid valikuid sageli juba olemasoleva säilitamine.

Vana mööbli parandamine, kasutatud esemete ostmine või lihtsalt tarbetutest ostudest loobumine ei nõua tingimata suurt eelarvet.

Kui aga uut mööblit on tõesti vaja, tasub vaadata esialgsest hinnast kaugemale.

Hästi valmistatud laud või riiul võib teenida aastakümneid. Kui selle konstruktsioon on parandatav ja viimistlus uuendatav, ei tähenda esimene kahjustus tingimata eseme eluea lõppu.

See ei tee kallimat toodet automaatselt paremaks. Küll aga aitab hinnata ostu pikaajalist väärtust.

Puidubutiigi jaoks ei ole kestlik disain ainult materjalivaliku küsimus. Meie lähtekohaks on küll puit, kuid sama olulised on eseme vorm, kasutusmugavus, konstruktsioon ja võimalikult pikk kasutusiga.

Oleme oma tootearenduses õppinud, et ilus idee ei ole alati veel hea lahendus.

Näiteks ELINi sisustuskollektsiooni luues katsetasime abilaudade mõõte ja kasutusvõimalusi päris koduses keskkonnas. Alles igapäevane kasutamine näitas, milliseid detaile tuleks muuta.

Meie jaoks tähendab kestlik disain eelkõige püüdlust teha läbimõeldud otsuseid. Mõnikord nõuab see rohkem katsetamist, teinekord oskust loobuda esialgsest ideest.

Täispuit annab selleks palju võimalusi, kuid materjal üksi ei taga head disaini.

Oluline on luua esemeid, mida inimesed soovivad kasutada ja hoida.

Puidubutiiki luues lähtusime neist väärtustest juba enne, kui jõudsime kestliku disaini ja slow design'i mõisteteni. Nende filosoofiatega tutvumine tõi äratundmisrõõmu ning aitas sõnastada põhimõtted, millesse olime algusest peale uskunud.

Kestlik disain, slow design ja slow living ei nõua, et loobuksime ilusatest asjadest või mugavast elust.

Pigem kutsuvad need meid küsima, mis muudab ühe eseme, ruumi või kogemuse päriselt väärtuslikuks.

Kas see on uudsus? Hind? Moodne välimus? Või hoopis see, et ese sobib meie ellu, teenib meid kaua ja muutub aja jooksul omaseks?

Võib-olla ei peagi hea kodu olema kunagi lõplikult valmis.

Piisab sellest, kui loome seda teadlikult, väärtustades juba olemasolevat ning valides uut hoolikalt.

Sest hea disain ei pea pidevalt muutuma. See peab suutma koos meiega ajas kesta.

Üks kord valid. Aastaid naudid.

Lisalugemist kestliku disaini ja slow living'u kohta:

• The 6 Principles of Slow Design – Slow Living LDN – kuus põhimõtet, mis aitavad mõista slow design'i filosoofiat.

• Slow Food – liikumise ajalugu – slow living'u filosoofia kujunemise üks olulisi lähtekohti.

• ELINi sünnilugu – kuidas sündis Puidubutiigi esimene sisustuskollektsioon  – kuidas läbimõeldud disain sünnib päris vajadustest.